4. septembril kella 16 paiku algab päeva kiireim aeg maleva valvuril, kes tõkkepuud iga paari minuti tagant kergitama peab. Maleva territooriumile marsivad 13-18-aastased Sakala noorkotkad ja kodutütred, sest algamas on iga-aastane maleva noorte riigikaitselaager.
Rivis on 21 noorkotkast ja seitse kodutütart ning malevapealik Ahto Alas soovib neile laagriks positiivsust, jaksu ning edu. Pärast seda ronivad jagudesse jaotatud noormalevlased Kaitseliidu veoautodesse, et sõita Välustesse.
Reede õhtu läheb majutamise ja sisseelamise peale. Võsa vahele kerkivad köetavad Kaitseliidu telgid, mis noorte koostööl püsti pannakse. Kogenumad noorkotkad ja kodutütred suunavad ja õpetavad nooremaid ja päris „rohelisi’’.
Kui telklaager on püsti, jätkuvad baasteadmiste tunnid. Tuletatakse meelde laagri ohutust ja maskeerimist. Laagri ohutus on eriti oluline, sest keegi ju ei soovi haigeks jääda või end vigastada. Sellest tulenevalt korratakse üle, kuidas katelokis endale sooja toitu teha, telgis ahju kütta ja ahjuvalvest ning üldisest ohutusest nii metsas kui laagrialal.
Õhtu viimaseks tunniks jääb õpe, kuidas tegutseda häire korral. Kui väljas on pimedaks läinud, kogunevad noored ja nende juhid lõkke ümber.
Ilmataadi pesupäev ei sega
Laupäeva hommik algab õppetundide ja ilmataadi ämbritäie alla valatud vihmaga. Noored pole aga suhkrust ning omandavad koos instruktoriga suurest niiskusest hoolimata tundides teadmisi. Neile tutvustatakse kaitseväes ja Kaitseliidus õpetatavaid oskusi nagu käemärgid ja liikumisviisid, laskeoskusi ning laskeohutust.
Lõunaks on noored nagu oleks neid koos riietega vette visatud. Aga just sel hetkel kui söögiaeg kätte jõuab, lakkab vihm ning päike tuleb välja. Instruktorid pikendavad lõunapausi, et noored saaksid end päikese ja ahju soojuses ära kuivatada. Siis aga tunnid jätkuvad, et teada saada luurest ning jao formatsioonidest.
Õhtune graafik on küll rahulikum, kuid väikese konksuga. Igal jagu peab oma telgi ja varustuse kokku pakkima ning liikuma uuele majutusalale, kusjuures iga jagu läheb oma uude kohta nii, et teiste paiknemisest neil ülevaade puudub. Põhjus on selles, et öösel peavad nad lahendama luureülesande ja leidma etteantud alalt oma üksused. Ja ega luure ei ole niisama jalutamine metsa all. Instruktorid katsuvad elu raskemaks teha ning mängivad alal vaenlase patrulle, sest Natuke peab ikka adrenaliini ka tekitama. Luure tegevus lõpeb öösel kell kolm.
Pühapäeval veel jalgu seinale visata ei saa, sest Väluste lasketiirus on laskmine püstolkuulipildujast, seejärel rivis marssimine ja rivikäskluste õpe. Tehakse kokkuvõte luurest ning esmaabi tunnis peab andma haavatule abi.
Tagasisidest selgub, et laagriga jäädi väga rahule. Noored kiidavad õppetunde läbi viinud instruktoreid ning põnevaid teemasid, mis käsitleti olid samuti põnevad. Lisaks said erinevate rühmade noored omavahel tuttavamaks.
Henri Paavo
Sakala maleva noorteinstruktor
