Eesti Vabariigi aastapäevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Pidulikud üritused, rivistused ja kogunemised toimusid Eesti erinevates paikades ning erandiks ei olnud ka Viljandi. Sellel aastal koondusid kõik viljandlased uuele lauluväljakule.
Aastapäeva tähistamine algas traditsiooniliselt Viljandi kohtumaja ees, kus linnapea Ando Kiviberg Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti ette luges. Tänavu oli nii Sakala maleva kui ka linnarahva jaoks ürituse formaat võrreldes eelmiste aastatega erinev. Nimelt ei rivistunud Sakala malev sellel aastal kohtumaja ette, kust hiljem pidulikku rongkäiku alustati, vaid koguneti Pauluse kiriku parklas ning sealt võeti ühises rivis teekond ette Viljandi Lauluväljakule. Sakala maleva pealik Kalle Köhler selgitas muudatust järgmiselt: ,,Tegemist on lihtsalt uue formaadiga, mis kaasab rohkem inimesi. Varasematel aastatel on olnud nõnda, et Sakala malev on olnud, kuid rahval huvi väike.’’ (tsitaat ajaleht Sakalast). Tundub, et muudatus on ka ennast õigustanud, sest kui eelmistel aastatel olid manifesti ettelugemisel kuulajateks peaasjalikult Sakala maleva liikmed, siis tänavu oli kohale tulnud mitusada linnakodanikku.
Sakala maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ning noorkotkad liikusid ühtse perena lauluväljakule, kus rivistuti laulukaare ette. Lauluväljakul algas pidulik osa pärgade panekuga meie legendaarse väejuhi kindral J. Laidoneri monumendile. Tegevust saatsid NATO õhuväe lennukid, kes demonstreerisid manööverdamisoskusi. Edasi soovisid linnapea, maavanem ja vallavanem oma kõnedes Eesti rahvale õnne ja kõige paremat ning järgnes kaitseliitlaste tunnustamine. Sakala maleva staabiülem major Andrus Tiitus jagas kätte parimatele auastmed ning tunnustused. Pärast paari isamaalist laulu marssisid meie üksused laulukaare alt ära ning pidulik osa jätkus Ugala teatris. Linnarahvas aga kasutas võimalust ning uudistas Kaitseliidu relvastust ning masinaid. Lisaks olid oma varustust ning masinaid tutvustamas ka politsei ning päästeamet.
Kirsiks tordil oli väljas ilus päiksepaisteline kevadine ilm, mis inimeste suunurgad veel enam taeva poole aitas kergitada. Palju õnne kallid kaasmaalased!
