Kärstna lahingu mälestusmäng 28.01.2023
Autor: Gunnar Teas
Laupäeval, 28. jaanuaril kogunesid noorimad, 7–11-aastased kodutütred ja noorkotkad Karksi-Nuia, et osaleda Vabadussõja Kärstna lahingule pühendatud matkamängul. Sedakorda siis juba 30. korda ning korraldamise au lasus tänavu Kodutütarde Sakala ringkonnal.
Kell 10.30 rivistas Kitzbergi gümnaasiumi õuel mängijad üles ürituse korraldamise eest vastutav Kodutütarde Pöial-Liisi rühmavanem Tiina Türk. Võistlejaid tervitas Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild. “Ma soovin, et te kõik võidaksite! Kui mitte mängu, siis vähemalt iseennast,” lausus Kivisild. Seejärel palus Sakala maleva pealiku kohusetäitja Silver Mäe võistlejatel kõvasti plaksutada. “Plaksutage iseendale ja olge iseenda üle uhked! Ja mul on suur rõõm, et teid on täna siin nii palju!” ütles Mäe noori teele saates.
Kell 11 suunduski 17 neljaliikmelist tiimi umbes viiekilomeetrisele rajale. Ees ootas 11 kontrollpunkti ülesannetega, mille lahendamiseks oli vaja nii kodutütarde kui noorkotkaste V–VI järgu teadmisi ja oskusi. Aega raja läbimiseks oli kolm tundi ning punktide läbimise järjekorra sai iga meeskond omavahelisel kokkuleppel ise valida – kes alustas kõige lähematest koolimaja ümbruses olnud punktidest, kes võttis esmalt suuna kõige kaugemale, et siis lõpetada koolimajas olevas finišis, kus kontrolliti üle võistlejate varustus. Ülesannete lahendamiseks oli aega 8 minutit.
Jõudu ja täpsust sai proovile panna saapaviskes. Selleks olid joonele seatud neli paari omavahel kokkuseotud saapaid, mille iga võistleja lendu saatis. Kohtunik Ebe Õnne täpsustas, et üle mõõdeti kõik visked ning tiimile läks kirja see, mis kogus kõige rohkem meetreid. Kelgusõidul tuli üles näidata osavust ja nutikust, kuidas mahutada kogu tiim ühele kelgule ja nii mäest võimalikult kaugele alla tuhiseda.
Laste loodusteadmisi kontrolliti taimede ja lindude äratundmisega. Pudelitesse olid pistetud näiteks kuivatatud õunatükid, piparmünt ja nõges, kõige paremini teadsid nuputajad aga kõrvitsaseemneid. Lindude määramisel olid abivahendiks pehmed mängulinnud, mis vajutades ka laulsid. “Lapsed olid üllatunud, et ohakalind laulab nii ilusasti,” tõdes kohtunik Kätlin Ulk ja kiitis mängijate head omavahelist koostööd. Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad kontrollisid, mida oskavad lapsed teha, kui leiavad eest maha kukkunud inimese, kes küll hingab, ent pole teadvusel. Kiita said need, kes oskasid ta keerata stabiilsesse küliliasendisse, kontrollida hingamist ja helistada 112.
Karksi-Nuia kultuurikeskuse naabruses tuli lastel demonstreerida seda, kui hästi nad tunnevad ilmakaari ning määrata mis ilmakaares asub kirjanik August Kitzbergi kuju. Abivahendiks oli maas suur puust kompass. Palju elevust pakkus pusleülesanne, kus tuli elevandikujulisele alusele mahutada väiksed puidust elevandikesed. Samuti oli lastele meelepärane pudelivise, mida ilmselt on päris palju omavahel ka harjutatud.
12. kontrollpunktis tuli lõksuga kinnitada nöörile õigesse järjekorda riigipühad, just nii nagu need kalendriaastas ajaliselt üksteise järel tulevad. Miinuspunktid aga läksid kirja selle eest, kui ajateljele jõudsid ka tähtpäevad. Punkti kohtunik Moonika Pärna tõdes, et siin oli ülioluline lugeda juhendit hoolikalt ja selle järgi toimida. Seda ülesannet nimetasid mitmed võistlejad üheks keerulisemaks.
Pärast üsna kõledas tuules matkamist oli kuum supp igati omal kohal ning paremusjärjestuse selgumist oodates jaksasid lapsed kooli võimlas palle taga ajada. Eda Kivisild rääkis põhjalikult Kärstna lahingu ajaloost ning seejärel tunnustati osalejaid. Igaüks sai endale mälestuseks Kärstna lahingumängu 30. aastapäeva embleemi.
ESIKOLMIKUD
Kodutütarde arvestuses
1. Pärlipüüdjad
2. Tarvastu algajad
3. Paalalinna Kodutütred 1
Noorte Kotkaste arvestuses
1. Nutikad Rebased
2. Nutikad Rebased 2
3. 8jalad
MÄNG
• Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse Eesti vabadussõja ajal 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti Punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused.
• Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.
• Kuni 2021. aastani korraldati Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses, et aga sealsed rajad olid osalejatel juba peas, hakati seda nimetama Kärstna lahingu mälestusmänguks ja võistlusrada on erinevates Viljandimaa kohtades.
Tekst: Tea Raidsalu
