Sakala maleva noortelaagri ettevalmistused olid lõpusirgel siis kui kogu laager oli võimalik oma peas filmina üle vaadata. Täpsemalt seiklusfilmina, sest siinsed noortejuhid on võtnud nõuks viia kodutütred ja noorkotkad igal aastal mõnada erilisse maailma. Noortejuhid ise nimetavad sedasorti lavastusi loovtegevuse laagriteks. Koos kostüümidega võtavad noored laagri ajaks kanda ka kindla rolli ning läbi tuleb mängida kogu stsenaarium: õpitubades mängitakse, harjutatakse ja omandatakse vastava teemaga seotud oskusi.
Selle aasta laagri ühisnimetaja oli “Tsirkus!”. Nähtavasti on igaühel selle nimega seoses mõni maagiline mälestus lapsepõlvest. Või siis hoopis teistsugune taak – kes kardab kloune, kes on liiga õrnas eas Alejandro Jodorowski filmi „Santa Sangre” , kus tegevuspaigaks on üks väärastunud tsirkus, vaadanud. Aprillikuu esimesel nädalavahetusel sai Paistu koolimajas vanade hirmude ja rõõmudega taas silmitsi seista, mis tähendas, et tegevused ja teemad olid seotud lõputu maagiaga. Veidi peale keskpäeva saabusime Paistu Kooli juurde, kus meid juba oodati. Tutvusime laagripaigaga ja reeglitega, mis on eriti olulised laagri õnnestumiseks. Siis algasid rühmatööd.
Kasutades ära laagris viibijate loovust, tantsu- ja näitlemisoskust, julgust ja osavust, tuli lõplikuks tulemuseks enneolematu vaatemäng mustkunsti, akrobaatiliste trikkide ja dresseeritud loomadega. Vaid sel õhtul võis areenil näha uskumatult imelisi lavanumbreid – kirevat ja elegantset showd. Korraldajate väitel peab laager olema selline, et endal ka lõbus on. Nii on laagrit mõnus ette valmistada ja isu järgmisel aastal uuesti kaasa lüüa. Nii andsid ka rühmavanemad, ühise eeskavaga, oma panuse ürituse õnnestumisse.
Pärast lõbusaid tsirkusekavasid ning öist diskot hakkaski esimene laagripäev ja paljudele oligi see nende elu esimene laagripäev, otsa saama. Pesemine, korrastamine ja tuligi juba minna magama. Ka selles laagris tuli ette koduigatsuse momente, kuid tundus, et saime seekord üheskoos nendest üle. Seegi käib laagrielu juurde.
Teise päeva hommikul oli äratus kell 8, kuid kuuldavasti olid paljud lapsed juba üleval veidi enne seitset. Kõik kinnitasid, et magasid hästi ja olid kenasti välja puhanud. Hommikurivistus, hommikvõimlemine, hommikusöök – need tegevused kuuluvad samuti laagrirutiini sisse.
Iga laager peab lapsele midagi õpetama ja just midagi meist endist ja meie kodumaast. Nii oli ka meie laagri teine päev hariva tegevusega. Eesmärgiks oli tutvustada seeni ja ravimtaimi, Eestis elavaid linde ja loomi ning õppida uusi tantse ja tantsumänge. Ühesõnaga see päev oli mõeldud uute teadmiste omandamiseks ning erialakatsete sooritamiseks. Noortel oli võimalik osaleda viies erinevas töötoas ning panna oma teadmisi proovile ka juhul, kui eesmärgiks oli vaid silmaringi laiendamine ja mitte erialamärgi taotlemine. Loodan, et see päev aitas lähendada lapsi loodusele, tutvustada neile tavalisemaid taime- ja loomaliike, õpetada neid liike looduses märkama, ära tundma ning jälgima, hoolima teistest elusolenditest ja ümbritsevast keskkonnast. Samas oleme õnnelikud, et meie maleva noorte hulka lisandus kodutütreid ja noorkotkaid, kellel on õigus kanda linnu-, looma- või taimetarga, mükoloogi, zooloogi, ornitoloogi või tantsija erialamärki.
