Laidoneri rada 2016

Iga aastase võistluse eesmärk on noorkotkaste ja kodutütarde neljaliikmeliste võistkondade oskuste ning füüsiliste võimete proovile panek. On ju vaja teada saada, et kas noored on talvel rooste läinud või mitte.

Sel aastal oli end võistlusele registreerinud seitse noorkotkaste ja kolm kodutütarde võistkonda. Mõlemas võistlusklassis oli konkurentsi pakkumas külalisvõistkonnad Rapla malevast.
Esimene võistkond alustas võistlust südaööl ja võistkonnad startisid rajale kümneminutiliste intervallidega.

Esimene ülesanne oli meditsiiniliste teadmiste rakendamine.  Tegemist ei olnud mitte teoreetilise punktiga, vaid noored pidid omavahel koostööd tegema, et mitu kannatanut saaks kiirelt ja ohutult abi.
Edasi liikudes pidid võistkonnad rakendama oma loodusteadmisi. Teises punktis tuli määrata Eestimaa puud ja kolmandas linnud. Neljandas ülesande punktis tuli ära tunda 17 riigi seast kümme NATO-sse kuuluvat riiki.
Olgu tõe huvides öeldud, et kuigi on väga lihtne siin kirjutada, kuidas võistkonnad liikusid justkui muuseas punktist punkti, siis reaalsuses see muidugi nii kergelt ei käinud. Rajal liikusid ka vastutegevuse üksused. Nende ülesanne oli häirida võistlejate liikumist teedel ning kui võistkonnad väga lohakad ja ettevaatamatud olid, siis nad võtsid ära elutalonge. Iga kaotatud elutalong aga andis karistusminuteid raja läbimise ajale juurde. Seega pidid noored olema väga tähelepanelikud.
Nii.  Jäin viienda punkti juures pooleli. Viies punkt asus Taageperas ja oli kogu distantsi selgroog. Selles punktis tuli noortel koostööd tehes aerutada kummipaadiga teisele poole jõge ning kirjutada maha matemaatilised tehted. Tagasi kaldale jõudes tuli need ka lahendada.
Kuuendas punktis  tuli noortel läbida köierada ning seitsmendas pidid nad järjestama raskused kergemast raskemani. Kui kaheksas punkt takistusrada  läbitud sai, siis hakkas mitmel võistkonnal väsimus tunda andma. Kuigi oli noori kes juba seitsmendasse punkti liikudes olid päris räsitud, siis pärast kaheksandat liikumiskiirus langes kõvasti ning mitu rühma lugesid kaarti valesti ning hakkasid ekslema. Üks võistkond läks üldse pooleks, jättes kaks kaaslast mitme kilomeetri kaugusele lonkima. Ime oli, et nad üldse järgmisse punkti jõudsid. Väsimus teeb oma töö ja eks oligi raske, kuid kaaslasi ei tohi kunagi maha jätta!
Niisiis jäi veel viimased kaks punkti läbida. Üheksas punkt oli mälumäng, et näha kui hästi suudavad noored keskenduda, kuigi keha on väsimusest kange. Viimaseks, kümnendaks punktiks oli täpsuslaskmine paintballi püssidega ja 500 meetri pärast oligi finiš.

Uhke oli vaadata, kuidas enamus võistkondi viimase osa pingutasid ning joostes lõppu tulid ja siis väsinult, kuid õnnelikult murule puhkama kukkusid.

Võistluse ühe korraldajana jäin noorte esitusega väga rahule. Kõik võistkonnad jõudsid lõppu ja keegi ei katkestanud. Oleme uhked ja loodame, et võistkonnad jäid ka ise nii oma esituse kui ka võistluse endaga rahule.