See on nüüd kindel - ilmataat on noorkotkaste ja kodutütarde toetajaliige. Nädal enne Sakala maleva noorte suvelaagrit väitsid kõik ilmajaamad, et 29.-31. juulil sajab ja üldse tuleb väga niiske nädalalõpp.
Läks aga hoopis vastupidi. Pärast seda kui tumedad pilvel olid end reede hommikul vihmast tühjaks pigistanud, need hajusid ja soe päike tuli välja. Maleva noored istusid bussi ning sõitsid Venevere puhkekeskusesse. Algas selleaastane Sakala maleva noorte suvelaager.
Kokku oli tulnud üle 90 noore, kellest 39 olid kodutütred, 45 noorkotkad ja veel mõned kaitseliitlaste ning naiskodukaitsjate lapsed, kes organisatsiooni ei kuulu. Lisaks osales meie laagris veel kaheksa noort Pärnu Tammsaare koolist. Nende emakeel on vene keel, kuid nad soovisid meie laagrisse eesti keelt praktiseerima tulla ja vaadata, mida kaitseliidu noored teevad. Võtsime nad kahel käel vastu. Muidugi olid kohal ka meie vahvad noortejuhid.
Esimene päev, nagu ikka, toimus laagri avamise pidulik rivistus ning jagasime end gruppidesse nii, et koos oleksid erinevate rühmade liikmed. Üks laagri eesmärkidest ongi ju lapsi omavahel tutvustada ja et nad leiaksid endale uusi ning vahvaid sõpru.
Edasi tegime lõbusaid mänge, et me omavahel kiiremini harjuksime ning iga grupp mõtles välja ka sümboli, mille nad laagri lipule joonistasid. Laagri lipp tuli tõesti ülivahva.
Esimesel päeval alustati ka etteastete väljamõtlemise ning harjutamisega. Õhtupoole mängud jätkusid, kuid seda juba gruppide vaheliste võistluste näol. Toimusid teatevõistlused ning mängisime võrkpalli vett täis õhupallidega. Nalja sai vähemalt nabani kui mitte enam.
Tutvus tehtud, esimesed mõõduvõtud maha peetud ja aeg oligi juba õhtusse jõudnud.
Laupäeva hommik algas hommikuse rivistuse ja võimlemisega. Pärast hommikusööki aeg end harima hakata. Meile tulid rääkima inimesed päästeametist, häirekeskusest, maanteeametist ja üks hambaarst. Saime teada, kuidas tulekustutiga tuld kustutada, kuidas mitme haavatuga õnnetuse korral tegutseda, kuidas katusele veerenud autost välja tulla ning kuidas oma hammaste eest hoolt kanda.
Pärast õpitubasid jätkusid töötoad. Iga noor sai valida kolm erinevat töötuba. Sel aastal oli valikutes õhupüssist laskmine, aafrika trummide mängimine, vibulaskmine, meisterdamine looduslikest vahenditest, veetakistuse ületamine, käsitöö, disc-golf, meeskonna töö ja enesekaitse. Usun, et kõik said juurde mingi uue ja põneva oskuse.
Laupäeva õhtu naelaks olid reedel väljamõeldud etteasted ning pidu. Õhtu stiil oli mustlaslaager, mis andis kõvasti värvi juurde. Olid ju tüdrukutel seljas ilusad värvilised kleidid ja helkivad sitsid-satsid, poistel aga uhked kaabud peas ja vestid seljas.
Etteasted, mis noored olid välja mõelnud, olid andekad ja humoorikad: tehti akrobaatikat, lauldi ja näideldi. Oli väga mõnus õhtu täis naeru ja muusikat. Päev jõudis südaöösse tantsides.
Pühapäeva hommikul pärast võimlemist ja söömist asusid grupid matkamängu radadele. Puhkekeskuse alale oli jaotatud kümme erinevat tegevuspunkti. Osa punkte kattus laupäevaste töötubadega, kus kogenumad said oma oskusi näidata, kuid oli ka neid, mis tulid kõigile üllatuseks ja peamurdmiseks. Palju oli meeskonnatöö ülesandeid ja väga põnev oli vaadata üksteise pusimist. Teisalt aga kõik aitasid üksteist ja keegi ei läinud omavahel tülli.
Siis aga oligi käes aeg kui avastasime, et laager on läbi saanud. Tegime lõpurivistuse ja ühispildi.
Henri Paavo
Sakala maleva noortejuht