Kodutütarde ja noorkotkaste spordilaager toimus 20.-22. september Pärnu-Jaagupis.
Esindatud olid 14 malevat ning ühes võistkonnas oli 8 liiget, neli noorkotkast ja neli kodutütart. Sakala Maleva esindusse kuulusid Madis Eek, Andres Eek, Martin Lõssov, Mart Anijärv, Karina Gorškova, Kelly Jõgi, Eleriin Lõssov ja Kadri Taim.
Esimene ala oli hüppenööri kestvusvõistlus. Tõstame mõlemad käed üles ja peame tõdema, et hüppenööriga hüppamist peame veel harjutama, sest antud alal jäime 12ndale kohale. Järgmised alad läksid edasi laupäeval ning nädalavahetuse esimese päeva võttis enda alla võrkpall. Meie noored mängisid väga südikalt ja innustatult, kuid tänu sellele, et mõnes võistkonnas väga tugevad trennipoisid vastu olid, siis jäi meil nii kogemustest, kui ka õnnest puudu. Koht sellel alal 10nes. Pärast lõunat toimus kehalisele pingutusele vahelduseks ka aktiivne ajutöö. Algas mälumäng. Nüüd võime uhkusega vastu rinda taguda ja öelda, et meie noored on nupukad ja laia silmaringiga. Mälumängus võitsime auväärse teise koha. Pärast mõttetööd oli aeg jälle lihaseid pingutada. Edasi istuti ergomeetrite taha, et kiiruse peale oma võistkond finišisse tuua. Iga tüdruk pidi 250 m sõudma ja siis järgmisele koha vabastama. Sama ka poiste voorus, kuid igale poisile oli ettenähtud 400 m sõudmist. Lõpuks arvutati iga maleva neidude ja poiste ajad kokku ning meie noored jäid Valgamaaga 3-4 kohta jagama. Ergomeetri võistlus oli tõesti suur pingutus, sest oma korra ajal pidi endast kohe maksimumi välja panema, distants oli ju lühike. Pärast sõudevõistlust aga pikalt taastumiseks aega ei antud, sest järgnes üllatusülesanne. Selleks oli joonejooks korvpalliga ning selleks, et pall järgmisele võistlejale edasi anda, tuli enne ka üks vabavise tabada. Ütleme nii, et ka Aivar Kuusmaal on olnud päevi, kui üldse ei lähe. Kahjuks oli see päev ka meie maleva osadel neidudel. Ühesõnaga ühe õnn on teise õnnetus ja seekord lasime teistel särada – olime ala viimased. Pühapäeval oli jäänud veel viimane ala, milleks oli kross-teate-laskmine. Lahtikirjutanuna oli see paaris teatejooks, metsasel pargialal ja igal paaril oli ka ülesanne, kas õhupüssiga märki lasta või joogipudelid granaatide kombel märgistatud ala sisse visata. No meie noored jooksid nagu segased, tolmu pilv järel, kuid saatuslikuks sai õhupüssi voor. Võin kinnitada, et meie noored on tasemel laskjad, kuid seekord tõesti vedas relv alt. Nimelt oli relv kerge defektiga ja lasi kõike muud kui sihtmärke. Südamlik ülestunnistus: kivi instruktori kapsaaeda. Õnneks noored andestasid. Pärast viimast ala oli jäänud veel pidulik osa, kus jagati kulda ning karda, söödavat ja mittesöödavat, ning asuti koduteele.
Kokkuvõttes võib öelda, et meie noored andsid endast maksimumi ja jäid üritusega rahule. Üritus oli oma tugevuste ja nõrkuste tundmise koha pealt õpetlik nii noortele, kui ka instruktorile. Koos võtsime vastu otsuse, et tuleb üks vahva maleva spordilaager korraldada.
