Sümboolika

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. Kotkamärgil on kujutatud põhjakotkas, kelle turjal jõudis Kalev Eesti randa.

Kotkas on tugevuse ja jõu sümbol, ta lendab kõrguses, mis peab tuletama Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmetele meelde õilsaid aateid.

Kotka silm on tähelepanelik - samasugune peab olema ka iga organisatsiooni kuuluv noor. Märgil on liiliaõis, mis tähendab puhtust ja korralikkust. Tema kolm haru märgivad noorkotka ja kodutütre tõotuse kolme punkti: isamaa-armastust, ligimese aitamist, seaduste ja kommete täitmist. Kolme haru ümbritsev side osu tab organisatsiooni noorte sõprusele ja ühtehoidmistahtele. Liilia keskel asetsev Eesti Vabariigi vapp tunnistab, et oleme Eesti Vabariigis tegutsev organisatsioon. Liilia õis kujutab keskaegse noole otsa, tema keskel on kompassinõel; need kahekesi kokku sümboliseerivad sirget rada ja ausat sihti, mida mööda peab käima noorkotkalikul rajal kõndija. Märgi all kujutatud lint, mille kiri tuletab meelde märgi kandjale tema kohustust olla alati valmis. Lindi ülespoole pööratud otsad tuletavad märgi kandjale meelde, et ta täidaks oma kohustusi rõõmsal meelel.
 

Kodutütarde üldlipul on helesinisel taustal valge kuldkollase äärisega ristikheinaleherist. Selle keskel on sinisel sõõril Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ühine embleem. Lipu mõlemad küljed on ühesugused. Lipukanga suurus on 105 x 105 cm, seda ääristavad kollased narmad pikkusega 7 cm. Vardaehteks on kuldne kolmikleek. Ringkonna lipul on helesinisel taustal valge kuldkollase äärisega ristikheinaleherist. Selle keskel on sinisel sõõril Noorte Kotkaste ja Kodutütarde ühine embleem. Lipukanga ülemises vardapoolses nurgas on vastava maakonna vapp või maleva eriembleem. Lipu mõlemad küljed on ühesugused. Lipukanga suurus on 105 x 105 cm, seda ääristavad kollased narmad pikkusega 7 cm. Vardaehteks on kuldne kolmikleek.

Lipulugu

Kodutütarde lipu küsimus tõsteti esmakordselt üles esinaiste ja kodutütarde vanemate koosolekul 19. november 1933.a. Valgas, kus üles seati põhimote, mille järgi kõigi ringkondade lipu üks külg on ühine kodutütarde üldlipuga, teine külg aga erinev vas­tavalt iga ringkonna nime ja embleemiga.
Kavan­dite saamiseks kuulutati 1934. a. sügisel kodutütarde vahel välja võistlus. Väljakuulutatud tähtpäevaks saabus 64 kodutütrelt üle maa 72 kavandit. Neist valis hindamistoimkond, kuhu kuulusid NKK esinaine M.Raamot. Tartu ringkonna esinaine E. Sararal ja Kodutütarde peavanem S. Pruuden, välja 3 ka­vandit, tunnistades neist 2 esimese ja 1 teise auhinna vääriliseks.
Ümbrike avamisel osutusid esimese au­hinna saajaiks Helga Nigol  - Tartumaa ringkon­nast ja Salme Vachmann - Järva ringkonnast ning teise auhinna saajaks Erna Antik - Tartumaa ring­konnast. Helga Nigoli  kavandi järgi valmistati Ko­dutütarde üldlipp, mille õnnistamine ja üleandmine toimus Tallinnas Estonia kontsertsaalis 21. juunil 1935. a. Lipp kujutab NKK värvi helesinisel taus­tal kuldkollast päikest, mille keskel on hõbehall kotkamark. Päikese kiirte vahel hõbehallist tekst: Isa­maa  auks   alati  valmis. See külg on ühine kõigile Kodutütarde lippudele.