Teksti suurus:
A A A

Talilaagris ainult tüdrukud

11.12.2015

Üle mitme-mitme aasta toimus Sakala malevas kodutütarde talilaager eraldi noorkotkaste omast. Kodutütred kogunesid Mõisaküla kooli 5. detsembril. Tavapäraselt algas laager registreerumisega kohapeal. Selgus, et kohal oli 63 last aga nendest 6 olid noorkotkad. Poistele sai kohe rakendus leitud – nemad olid abilised õpitubades. Kohalik kodutütarde rühmavanem aitas lastel klassidesse sisse seada ja siis toimuski laagri avamine, ohutustehnika ettelugemine ja rühmadesse jagamine.

Mõisaküla linnapea, kaitseliitlane Ervin Tamberg ütles avakõnes, et ta on väga rõõmus isamaalise noorteorganisatsiooni laagripaiga valimise üle. Talle meeldis, et kodutütred just Mõisakülla tulid ja soovis meile tegusat ja õpetlikku laagrielu.

Peale lõunasööki toimus esimese õpitoana kohaliku muuseumi külastus. Seal meid juba oodati ajaloolise ja hariva jutuga. Teada sai põnevaid fakte. Mõisaküla linn on rajatud soomaale, mis kuulus Abja mõisnikule. 1894. a hakati ehitama kitsarööpmelist Pärnu-Valga raudteed, sellega pandi alus Mõisaküla, tolleaegse nimetuse järgi Moisekülli, edaspidisele arengule. 1938. a anti linnaõigused, pindalaga 2,2 ruutkilomeetrit Eestimaa väiksem linnake. Läti põhjapoolne tipp jääb Mõisaküla lähistele. Esimese kooli avas Jaan Sihver 1905. a. 1970. a rajatud ligikaudu kümne tuhande museaaliga muuseum annab põhjaliku ülevaate linnakese ajaloost, linna veebileht www.moisakyla.ee

Muuseumist saime kaasa rohkelt tasuta raamatuid, näiteks Arnold Hinnom – Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast. Arnold Hinnom aitas Saksa okupatsiooni lõpul luua Kaitseliitu ja sõdis Eesti riigi eest Vabadussõjas, kus oli soomusrongide divisjoni ülema abi. Teda on tunnustatud I liigi 2. järgu Vabadusristiga.  

Edasi läksime Aafrika trummide õpituppa, seal oli tõeline trummipalavik, mis kestab praeguseni. Kuulasime juhendaja Reigo Ahvena põnevat juttu ja tagusime cembe´t. Muuhulgas saime teada, et Aafrika lapsed sünnivadki trummipõrina saatel ja trummimäng saadab neid kogu elu. Kodus harjutamiseks saime kaasa mitu trummirütmi.
Saalis toimuv riviõpe oli suvise paraadi põgus ettevalmistus. Siin sai noorkotkad ennast vajalikena tunda, nemad olid liinurid. Selgeks said lihtsamad rivisammud ja liikumine rivis. Peale seda õpituba oli juba kena vaadata kui lapsed rivis muuseumi poole sammusid, puudusid ainult kodutütarde vormiriided, oleks olnud tõeline vaatepilt tervele linnale. Teisel päeval toimis riviõpe samuti: lapsed liikusid sirgetes rivides õpitoast õpituppa ja sööklasse, eesotsas laagris valitud rühmajuht ja üksik noorkotkas.

Laupäeva viimaseks õpitoaks oli klaasist pudelite ja purkide kaunistamine. Kasutada sai palju sätendavat: litrid, liimid, paelad, ornamendid jpm. Niiskuskindel silikoon sai klaasile peale surutud ja sinna oli juba väga lihtne kaunistusi riputada. Minul põleb rohelise sädelusega klaaspurgis praegugi küünal.

Pea tarkusi täis sai vabal ajal neid teistega jagada. Peale õhtusööki saime eeskavasid ette valmistama hakata, õhtul pidi tulema ju Jõuluvana koos kahe ahviga. Etteasted algasid kell kaheksa õhtul. Iga laagrirühm sai endale kasutamiseks käpiknukud, millega sai sirmi varjus teatrit teha. Hea, et parimat ei valitud, sest kõik etteasted olid väga loomingulised. Kõik lapsed said Jõuluvanalt kingipaki. Ka noortejuhid, kes pidid luuletust lugema või laulma või ilu- ja jõunumbreid näitama.

Õhtu jätkus mängude ja lauludega. Populaarsemad olid ringmängud ja ehete punumine. Õhtusel noortejuhtide koosolekul sai päev kokkuvõetud, head ja vead läbiarutatud.

Pühapäev algas äratuse ja hommikvõimlemisega, millest kõik võtsid osa. Peale hommikusööki kogunesime kooli saali, et alustada teist õpipäeva. Kõigepealt patsipunumine, kohal oli päris juuksur kaasas lokitangid, kammid-harjad, sädelev juukselakk, juuksekummid. Õpetussõnadena jäi meelde, et juukseid tuleb harjata päevas vähemalt sada korda. Eriti põnevad soengud said noormehed, pildid nendest on olemas Sakala maleva kodutütarde kodulehel.

Esmaabis aitasime last, kellel oli ninaverejooks (muidugi mängult). Verejooksu peatamiseks tuleb nina ülemisel osal näppudega veresooned kokku suruda. Juhtus ka, et laps ise surus kinni hoopis ninasõõrmed. Siis saime siduda haava elastiksidemega ja harjutada kannatanu keeramist küliliasendisse, et vältida lämbumist.

Helkurite valmistamine oli kõige populaarsem õpituba nagu hiljem enamik lapsi tunnistas. Helkur tuli ise riidest välja lõigata ja kaunistada. Paela otsa pandud helkuri sai kohe jope külge riputada.
Jõulupakendite kaunistamine oli samuti põnev. Valmis karpidele said peale vahvad kaunistused ja seda sai hiljem kingipakina kasutada. Eriti ilus oli karbile peale kleepida läbipaistev punane või lilla paber ja sellele puistata rohelist-kuldset-punast sädelust.

Vahepeal saime ikka aega ka maitsvat kanahautise lõunasööki süüa. Võtmehoidjate valmistamine toimus poiste tööõpetuse klassis. Laual olid puidust toorikud, mida sai lihvida, lõigata ja lõpuks immutada. Suuremad tüdrukud said ise hakkama mustrite põletamisega. Rõngas külge ja isevalmistatud ja eriline võtmehoidja oligi valmis.

Lõpuks sai veel sporti teha, selleks tuli väliriided selga panna ja minna kõrvalmajasse kus asus spordihoone ja noortekas. Noortekas oli seina peal meeldivaks üllatuseks kodutütarde kümme seadust, selles ruumis käivad koos Mõisaküla kodutütred. Võistluseks jagati laagrirühm kaheks ja esimene võistlus oli noolevise, parim sai maiustusi. Õhupallidega võistlus oli väga kaasakiskuv: alustuseks tuli võistkonna esimodellil jalga tõmmata säärega soojad aluspüksid, ülejäänud võistkond sai õhupalle puhuda ja pallid tuli suruda pükstesse. Kui mõlemal võistkonnal olid pallid täis puhutud, siis algas nende katkitorkamine, iga plaksatus sai punkti. Võitis võistkond, kes sai rohkem punkte ehk plaksatusi. Edasi tuli pähe panna elevandi mask ja londiga laualt võtta kolm rõngast. Kuna elevandi lont oli tehtud libedast plastikust väikeste kühmudega, siis oli rõngaste hoidmine londi küljes päris raske. Võitja sai jälle maiustusi. Sportimise lõpetas teatevõistlus.

Järsku oligi kätte jõudnud aeg laagri lõpetamiseks. Kokku sai pakitud laagrivarustus, klassid said koristatud, lahkumiskook moosiga sai söödud, buss ja autod juba ootasid akna all.
Talilaager lõppes lõpurivistusega, rivis olid Sakala ringkonna kodutütred rühmadest Paistu, Kuujänesed, Mõisaküla, Rukkilillede, Suure-Jaani, Tarvastu Taevavõtme, Ümera, Pöial-Liisi, Tamme, Karksi-Nuia ja Halliste. Tänusõnad said öeldud võõrustajatele, noortejuhtidele ning laagerdajatele, kes Mõisaküla talilaagri nii meeldejäävaks oskasid kujundada. Aitäh veelkord ja kohtumiseni järgmises laagris.
 
Kerstin Käärik
Paalalinna rühmavanem 

Loe lisa ajaleht  Lõuna-Mulgimaa